0 arvamust  |  Lisa arvamus
Beta vulgaris var. conditiva Alef.
Tootja: Seklos AGRONOM
Pakendis:80,0 g
Saadavus:Laos
5.27€
Maksudeta: 4.25€
Punapeet "Bona".
Saagikas keskvalmiv sort. Periood tärkamisest saagikoristuseni 115-120 päeva.
Juurvili on ümara kujuga, suur, ühtlane, sile, tumepunase värvusega. Viljaliha on ühtlaselt värvunud (ilma heledate ringideta). Suurepärased maitseomadused.
Sordi väärtus: suured, ühtlased, intensiivse värvusega juurviljad, kõrge kaubanduslik välimus ja säilivus.
Agrotehnika.
Peeti kasvatatakse seemnete otsekülviga mulda varakevadel. Külvisügavus mitte üle 1-2 cm, reavahe 45-50 cm. Suurte ja ühtlaste juurviljade saamiseks tuleb tõusmeid harvendada, jättes taimede vahele 5-8 cm. Edasine hooldus seisneb väetamises, kastmises ja mulla kobestamises. Varasema saagi saamiseks on võimalik külvata talve alla oktoobri lõpus - novembri alguses.
1,0 g = 40-60 seemet.

* Söögipeet võlgneb oma populaarsuse tänu ravi- ja toiteväärtusele.
Ta on kasulik kehvveresuse puhul, soodustab neerude tööd. Tema juurviljad sisaldavad palju mineraale (kaaliumi, kaltsiumi, fosforit), suhkrut (8-17%),valku kuni (2%), vitamiine C ja P. Peale selle sisaldab ta selliseid aineid nagu betaiin ja bepsinin. Esimene reguleerib hingamist ja alandab kolesterooli sisaldust veres, teine paljude teadlaste meelest vähendab pahaloomuliste rakkude arengut.
Bioloogilised iseärasused ja agrotehnika.
Paremaks eelviljaks peedile on kurk, tomat ja varajane kapsas. Eestis külvatakse peeti aprilli lõpus mai alguses kui muld on soojenenud +6..+8°C. On vaja arvestada, et 10 mai paiku on öökülmad tihti -8..-9°C, mis võib tõusmeid kahjustada. Täiskasvanud taimede lehed kannatavad lühiajalist külma -6°C, aga välja kaevatud ja katteta juurvilju kahjustab juba -2°C ja nad säilivad siis halvasti. Külmad on ohtlikud eriti sortidele mille juurviljad ei asetse täielikult mullas.
Peet on nõudlik viljaka mulla suhtes, mis peab olema hea drenaaþiga-pikaajaline liigvesi hävitab taimed. Paremad on orgaanikarikkad liivsavi mustmullad aga samuti ka turbamullad. Muld ei tohi olla happeline, optimaalne pH 6,0-7,5. Seal kus mulla pH on 5,0 või madalam, seda tõendavad taimed nagu hapuoblikas jt. on märgata tõusmete hävimist,aeglast kasvu ja tugevat punetust lehtedel. Vajalik on lisada 200-500 g/m2-le lupja, kriiti või tuhka. Väga rasketele savimuldadele lisatakse liiva turvast või saepuru (1 ämbritäis 1m2-le) ja komposti. Siisvõib saada head saaki. Kui muld on väga kerge (liivmuld) lisatakse nende parandamiseks komposti 4-6 kg/m2-le ja savi mida peab olema 15%. Selline pinnas soojeneb kevadel kiiresti ja sobib varase saagi kasvatamiseks. Turbamuldadel saadakse kõrget saaki, kui lisada lupja ja mineraalväetisi.
Vajalikud on mikroelemendid eriti vaske ja boori (2-3 g/m2-le).Värskel mullal saab läbi ilma väetisteta. Mittemustmulla vööndis lisatakse künnil kriiti mis tuleb sügavale künda, kobestada, lubjata ja lisada orgaanilisi väetisi ning mineraalväetisi. Niiskel alal tuleb peeti kasvatada kõrgetel peenardel.

Peale selle:
1. Peet on väga valguslembeline taim. Väiksemagi varju korral võib saak alaneda 20-30%. Seepärast tuleb teda õigeaegselt rohida ja harvendada.
2. Mida pikem on peedi vegetatsiooniperiood seda rohkem koguneb temasse kasulikke aineid. Seda intensiivsem on juurvilja värvus, seda rohkem sisaldab ta C vitamiini, betaiini.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.